Kui loojangupuna on punaseks värvinud mere,
üht imet sa ootad, ta tulemata ei jää.
Hirm kergitab kaabut, arm arglikult sosistab:Tere!
Mõtted on vaiki, kui südames ületad mäe.

Ime nii sündis kui beebi, ta habras ja roosa,
süda äiutas kaasa ja tuulelgi puudus siis rutt.

Habrast õnne sa hoiad - sõbraks said taeva ja maaga.
Hing teadis ju niigi, et ükskord saab õnneks su nutt.