Uuenduslikkuse uuenduste rada
vajadusel vajab meid kõiki.
Varjutava varju vältel
elu elamiseks mõeldud ju on.

Kaunite kaunistuste taga
nähtavalt näha võib kõike.
Isegi isekeskis olek
kurvemaks kurvast mu meelt ei tee.

Ilusate ilustuste rohkus
soojendab sooja südant.
Kuuldamatut kuulda nüüd saab
lugedes loen ma su huultelt.

Kaugete kauguste taga
varjutav vari veel paistab.
Suurte suuruste varjus
väikseimgi väiksemat märkab.

Igaüks igat ei tunne
kindlamast kindlalt ei peakski.
Rääkides räägin vaid tõde
sosinal sosistan, igaühele!

"Kui tõesti on näpud põhjas, siis tea, et põhi on vähemalt kindel pinnas."

Ma oman su ära
sa vastik halli karvaga rott.
Sa saatana sigitis
oled ju must nagu kott.

Sa haised nii vängelt
nagu lehetäi kopitand kest.
Su keha kaetud on sooja limaga
nagu värskelt merest püütud lest.

See on su saatus
nüüd varsti pead sa minema.
Ilgeimast ilgeim värdjas sa oled
nilbeimast nilbeim vereimeja.

Kohtudes minuga
saab kohe otsa su tee.
Ma omastan su mahlad
ja teen nendest ühe vänge tee.

Ma katan su mullaga raskelt
ja hapet valan silmad täis.
See parim variant ju on
eks siis näis, kas veel libetamist kasutad.

Edukat und!
Ma sul' soovin nüüd - Head ööd!
Ja kriiskaval toonil lõugan täiest kõrist:
"Kärva põrgus, va inetu loom!"

Ma näen helisid ja kuulen värve.
Kõik maailmas pahupidi nüüd ju käib.
Ma näen helisid ja kuulen värve.
Kas tõesti, teile, see imelikuna näib?

Ma näen helisid ja kuulen värve.
Kuidas nii küll see eluke käib?
Ma näen helisid ja kuulen värve.
Igatahes, nii, see täitsa võimatuna näib.

Te küsite, miks küll ometi näen ma neid?
Ma vastan, kõik ju pahupidi käib!
Miks küsite, mu, käest vastuseid?
Kui teaks, küll siis avaldaksin neid.

Ma näen helisid ja kuulen värve.
Miks KÕIK küll NII mõistmatuna näib?
Ma näen helisid ja kuulen värve.
Andeks andkem ja, palun, mõistkem ka mind!

Tere kallis jõulumees!
Talv on jälle ukse ees.
Lumi sadanud on maha,
me ei ole üldse pahad.

Lapsed kinke ootavad,
praadi juba nõuavad.
Luuletused kõigil peas,
kingid kuuse all on reas.

Tule, tule jõulumees!
Ootav tunne on me sees.
Tule kiirelt, üle lume,
jõuluaeg on oi, kui tume.

Selleks puhuks küünlad toas,
saungi köetud, laual road.
Tule, tule jõulumees!
Lapsed reas ja salmid peas.