Halva hinde saab teos reeglina siis kui lugeja seda ei mõista või ei suuda teos lugejale midagi öelda. Erinevatel žanridel on erinevad reeglid lugeja tähelepanu köitmiseks, aga mõningad üldised soovitused võiks siinkohal eraldi välja tuua.

1.1.     Sisu
Püüa endale hetkeks ette kujutada, et keegi teine räägib sulle seda juttu, mille sa just kirja panid. Kui palju huvitaks sind ennast fakt, et keegi härra X või proua Y tunneb ennast sitasti ja arvab, et kogu maailma on perses? Või teadmine, et Z kannatab koledal kombel kuna ei oska oma väljavalituga sama keelt rääkida?
Probleemid, mis tunduvad ise läbi elatuna hiiglasuured võivad juba meetri kaugusel olla kahanenud pea tähelepandamatuteks. Seega sisu üksinda veel head teost ei tee.

1.2.     Uudsus
Siiski on võimalik ka (teiste jaoks) tavalistel teemadel kirjutada häid jutte või luuletusi. Selleks on vajalik uudsus. Teemat tuleb kirjeldada uutmoodi ja huvitavalt. Jutustuses võib see tähendada, et kogu lool on ainult talle omapärased nüansid ja detailid. Luuletuse puhul annab uudsuse algupäraste mõtte ja sõnakujundite kasutamine.

1.3.     Detailid
Verist lihakäntsakat ja maitsvat ahjupraadi eristab üks pealtnäha tühine detail. Praadi on küpsetatud. Samamoodi on võib väga hea ja väga halva jutu vahe peituda detailides. Või õigemini nende puudumises. Hea jutt või luuletus pöörab tähelepanu huvitavatele detailidele, mis annavad edasi autori enda suhtumist tegevusse ja jutu mõtet. Detailide puudumise puhul tundub lugedes, et valmis teose pähe on meile ette söödetud lühike sisukokkuvõte toimuvast. Samas on detailidesse võimalik ka eksida. Liiga palju detailset kirjeldust võib tähelepanu lihtsalt hajutada ja muutub igavaks.

1.4.     Vormistamine
Lohakus tõmbab (kas teadlikult või alateadlikult) teose hindest vähemalt ühe punkti alla. Seega tuleks enne teose lõplikku ülespanekut tekst korra veel üle lugeda ja parandada kirja- ning sõnastuse vead.

1.5.     Poolikud toorikud
Täiesti mõttetu on üles riputada teoseid, mille kohta taipad isegi , et see veel lõpuni küpsetamata. Vaja viimistleda. Sellega saad kohe kaks korda vastu pükse. Esiteks jääb lugejatele arvamus, et sa paremini ei suudagi. Teiseks ei vaevu tooriku ära põlanud lugejad hiljem valmis ja viimistletud teost enam vaatmagi. Mõru maitse on juba keelel.
Ainus põhjendus poolikute teoste ülesriputamisel on pikemate teoste (jutustus, romaan) kirjutamine peatükkide kaupa. Aga ka sellisel juhul peab peatükk olema ikka peatükk. Oma loogilise alguse, sisu ja lõpuga. Pool lehekülge teksti ei ole peatükk.

1.6.     Kommentaarid
Teosele antavad kommentaarid on mõeldud tagasisideks autorile. Reeglina pole mõtet kommentaatoritega vaielda, et nad pole ARU SAANUD. Kui autor pole suutnud oma teosega ennast mõistetavaks teha, siis on enamasti ikka süüdi autor. Kommentaare tuleb hoolikalt lugeda ning selgitada, MIKS see või teine lugeja teosest just sellise elamuse sai. See teadmine aitab kas olemasolevat teost parandada või uut teost paremini kirjutada.