Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5). Iga värsirida peab ideaalis olema maha loetav ühe hingetõmbega ning olema tervikliku mõttega, mis täiendab eelmist rida. Reeglina ei tohiks ühe värsi sees olla koma (ei tegelikku ega mõttelist) ega muud pausi tegemise kohta.

Kuna haiku on luule ülim lühivorm, siis on siin eriliselt oluline üksikute sõnade kujundlikkusega oma mõtte esitamine. Ja sõnu tuleb valida veel eriliselt hoolikalt, kuna lisaks soovitud mõtte edasiandmisele peab sõna mahtuma range silbiarvu ja rütmistuse sisse.

Näiteks

aegade rutus
maha unustas keegi
kärbsesumina

Krafinna 06.06.2005

Tavaliselt sisaldab klassikaline haiku aastaajale osutavalt sõna (näiteks kirsiõied viitavad kevadele, kägu suvele, krüsanteemid sügisele ja härmatis talvele). Tänapäeval ei ole aastaajale viitamine haikus enam kohustuslik.

Haikud võivad esineda üksikteosena kui ka järjestikuliste värsiridadena. Järjestikuliste värsiridade puhul jätkab iga järgmine haiku eelmise poolt alustatud mõtet lisades sellele omapoolse tõlgenduse või uue mõttesuuna.

Haiku traditsioon on Jaapanis väga vana ning haikude kirjutamine, lugemine, meenutamine, ilukirjutamine, esitamine jne on jaapani zen-budismi traditsioonide ja kommetega tugevasti seotud. Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit.

Luulevorm «renga».oli laialt levinud 15. sajandi Jaapanis «Renga» on mitme poeedi ühisloome. Poeedid lisasid vaheldumisi17 silbilisi (5-7-5) ja 14 silbilisi (7-7) värsiüksusi, kuni said kokku 100 värssi. «Renga» on niisiis terviklik akadeemiline luuletus. Poeedid pidid sageli demostreerima oma teadmisi keskaegsest esteetikast ja tsiteerima klassikuid.
16 sajanil «renga» vormi hakkas asendama populaarne humoorikas «haikai». «Haikai» e.«haikai-renga» oli luuletus, mis sisaldas sama palju värsiüksusi kui «renga», kuid eelkõige on ta rahvalik «renga» parodeerimine. «Haikai» vormi viljelevad poeedid tavatsesid mängida sõnadega ja esitasid igapäeva elu seiku, neid, mis polnud küllalt köitvad «renga» autoritele.
Esimene värssi «renga» ja «haikai» vormis nimetati sõnaga «hokku».«Haikai» autorid esitasid mõnikord oma kirjutatud «hokkusid» iseseisvate luuletustena. «Haiku» vorm on tuletatud algupäraselt neist.

Haiku viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Bashō (1644–1694).

Eesti esimesed haikud kirjutas Barbarus 1930. aastal. Haiku on olulisel kohal ka Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo ja Viivi Luige luuleloomingus.