jah...ka minuarust on need su haikud tegelikult nagu vabavärsid vms. Ei pea ära viskama, nagu Walgekaaren muretses, aga tuleks vblla ehk ümber vormistada
Eee. Mõtleja.
See oli minu haiku... trägunis. Esimene rida ei olnd.. noh, nagu seal käib.
Niiet, ära siin ehi end võõraste sulgedega. Vaata järgi, kui ei usu...
Ja miks eesti keeles ei või haikusid kirjutada?
Mis eesti keelel viga on?
Jaa, nüüd ma vormistasin oma mõtteid natuke valesti. Walgekaarnale sai pikem jutt ka vastatud, sulle Mõtleja nii palju, et ma ei tahtnud öelda, et sinu kirjutatu on halb või vale või et nii ei või. Ehk oli minu jutt lihtsalt veidi vales kontekstis. Ja sügavusest pole ma üldse rääkinud.
Rosina: Sel juhul peaks suurema osa poogna loomingust lihtsalt minema viskama, kuna see ei vasta nõuetele...
kõik inimesed ei peagi olema idamaa poole,... praegust on omaette kirjanduslik vool haiku vormis lääne luulet viljelda a la uus viis salmi vormistust vaadelda tavalise lüürika ja poeemi kõrval...
Ma pole kuulnud et autor oleks välja hõiganud et ta miskit sügavat tahaks kirjutada, nagu sina haikut kommenteerid... See kõik võib ju õige olla, kuid praegust sa lihtsalt nõuad liialt palju minu arust...
Iga 5+7+5 luuletus pole veel haiku. Et kirjutada haikut, tuleb näha aega hoopis teise pilguga, kui meie lääne inimesed seda teeme. Sellel poolkeral on väga vähe neid inimesi, kes on kunagi suutnud tõelise haiku luua, kuigi proovijaid on loomulikult palju olnud. Haiku on hetke peatamise kunst.
nagu momentvõtted tekkis pilt dieedil olevast inimesest, kes väga tahaks magusat nõnda et see iha visualiseerub.
Iha ja sellega võitlemine
Pealegi on huvitav ka kõrvalteema, mis näib kujutavat aja kulgu...
shokolaad, peaks siis olema kohe lõppev öö, mis juhatab sisse hommikupuna (kõrbenud linn); siis lõuna (kõrbenud toit); ja lõpuks õhtu ning öö (Elu on ilus ja täiskuu varjudes liigun)
See on siiski minu tõlgendus... niiet lase edasi =)
Lisaksin siis veel, et minu jaoks on hea mõttega asi see, millel mõtet ei ole. Sest siis saab iga inimene isemoodi otsinguretkele minna. Kes siis leiab mõtte, kes mitte. Mina reeglina leian, ükskõik kui mööda see luuletuse või mingi muu teose sisust ei ole.
Kunagi ma mõtlesin, et haikut on kõige lihtsam kirjutada, sest ei pea otsima riime ja kirjutada on vaja vaid kolm rida. Aga kui pidin otsima õiget arvu silpe, sõnu, mis läheksid üksteisega kokku ja oleksid sobiva pikkusega, siis osutus asi oluliselt keerulisemaks kui varem arvasin. Aga nagu näha, tuleb mõnel inimesel kirjutamine lihtsamalt. Pean jälle ütlema, et see on hea mõttega haikude rida.
kurjast vaimust laenatud.
kes see maksab tagasi?
see, kes laenas! mu meeletu
aru, kus olid??... magasin.
magad edasi!
uhest taskust teise veeretatud.
aitäh
