nutab taevas, märg on maa
lein on taband tedagi
pooleks murdund olen ma
alles pole midagi

ohh kuhu kadusid sa,
mu arm?
on igaveseks loojund päikene
ja elu -
see on must ja karm

nüüd surnuaial iilib tuul
ja külm,
nii külm on mullapind

kui tasa, vaikselt karjub huul

ei iial
iial unusta ma sind!