Mitte keegi ei saa
petta mu unistusi,
mis ilmuvad pimedatest öödest
ja hommikupäikese kokkupuudetest
mu hinge ja südamega,
mis eilsest saati juba läigib.
Puud ajavad pungi
vastu talve tahtmist.
Põrutan jalaga vastu maad
hoolimata kangest kaelast, sest
see on minu tahtmine.
Ja kui ma ei saa seda
mis on minu jaoks loodud,
mis on mulle hoitud,
pärandatud....
siis ei saa seda keegi.
Nii kange olen ma
just kui koolnu,
kes ootab viimast suudlust,
et ärgata elule.
Hirm tuli peale esimest korda, teist korda, kolmandaga enam ei julgenud riskida.
mis on minu jaoks loodud,
mis on mulle hoitud - ainult väikesed lapsed suudavad oma puhtuses seda veel tajuda.
hoolimata kangest kaelast, sest
see on minu tahtmine.
.....
siis ei saa seda keegi.
Nii kange olen ma, - täiskasvanute paindumatu kangekaelsus, tahtmisega nulliti võimalused ja kael murdus.
kui ei saa mis tahan ma siis ma kohe pahandan
