Sibul sibeleb silmas
ja kõrvits kügeleb kõrvas,
sügisjoonik sügeleb süles
ning põrandale põrgand punane porgand.

Pudipõll pudisena pugistab naeru,
plaksutab punaseid põllepaelu.

Suus aga, oh ime
täitsa tühi on ja pime.

Raamatulehtedelt algasid elud,
lõppesid teisel pool pilvi.
Plikatirts naeris ja kilkas ja üldse
ei suutnud uskuda silmi.

Printsess ja konnad ja väikene nõid
kõik laulsid ja tantsisid ringis.
Nalja sai,lõbus ja huvitav oli
just nagu unederiigis.

Punased koerad ja pahane siil
tal pai tegid, kutsusid kaasa.
Kullaste juustega ilusad haldjad
võlusid vihmaga aasa.

Plikatirts rõõmsasti ulatas käe
printsile veikvalgel hobul.
Raamatud sulgusid,ainus mis jäi-
jäljekuld kastesel rohul.

Mille jaoks on kassid tehtud –
kassid tehtud, ette nähtud?

Nõtked pruunitriibulised?
Puude otsas turnimiseks.
Pikakarvalised hallid?
Süllevõtmiseks ja kalliks.
Musklilised mustad kassid?
Hiirte krabamiseks passiks.
Koorevalged karvapallid?
Kraeks ja salliks, kraeks ja salliks.
Pehmed kolmevärvilised?
Lõngapusas mängimiseks.
Punased, kel karvad sasis?
Neil on võimas kurrumasin.

Kass on mõeldud õla peale,
õla peale, ula peale,
diivanile, riiulile,
klaverile, viiulile.
Akna peale, akna alla
Ahju ette, siis kui kallab,
kallab vihma, rahet sajab,
sooja kassile on vaja -
värske kala mugimiseks,
käppadega trügimiseks,
puhtas pesus tukkumiseks,
käppadele kukkumiseks.

Käpad mõeldud koore sisse,
küüned tooli polstri sisse,
kere rippu kardinasse,
laiutama padja peale,
risti jooksuteede peale.

Vurrud pasteeti valima,
keeleke võikest siluma,
kanakest küüneke kiskuma,
lauale lähedal istuma.

Kass on tehtud kihvatama,
rullijale sähvatama,
sabatõmbajat säärest purema,
nelja jalaga kriipima,
selili kõhinal riidlema,
küürus seljaga kräunuma,
lidus kõrvaga kaugelt jälgima.

Selle jaoks on kassid tehtud,
kassid tehtud, ette nähtud,
Kallid karvased säärepurejad,
koorevurrused kurrumasinad.

Äiu kussu
väike
magama nüüd jää
ja head und näe
ning küpsiseid söö
ja ära ema löö
ning kunagi sind ootab töö
kui sa kasvad suureks
ja ei ela enam minu (st. isa) juures
vaid omale üürid korteri
ja ostad muuseas saku porteri
ja rüüpad seda teleri ees
silmad vees
viimasest suhtest
mis jooksnud luhta
sinu süül
ära müü
oma hinge!

Longib piki tänavat kolm pulgakommi suus,
kevadiselt lõdvalt kaelas triibuline sall.
Nagu ikka vahel hetkeks peatub kangi all,
et päevi lugeda - üks, kaks, üksteist ja kuus.

Ref.
Ja kui on käes üks päev, mis jälle jagub,
oma pihust puhub õhku väikse hea.
Haigutades korraks sügab ruuget lokkis pead
ja nurga taha keerab, tiivasuled kahus.

Õhku joonistatud keksu hüppab paadisillal,
suu maasikane, põlved pruunid, õlal käterätt.
Lammastele lehvitab, kes laiul kurakätt
ja sõrmi voldib pihku – et täpselt teada millal.

Ref.
Ja kui on käes üks päev, mis jälle jagub,
oma pihust puhub õhku väikse hea.
Haigutades korraks sügab blondi lokkis pead
ja nurga taha keerab, tiivasuled kahus.

Tormab pargis puude vahel, pillub õhku lehti,
koerad sabas lippavad ja saavad äkki sõbraks.
Pärast soojas kohvikus kolm rummikooki võtab
ja vahelduseks sirvib homseid ajalehti.

Ref.
Ja kui on käes üks päev, mis jälle jagub,
oma pihust puhub õhku väikse hea.
Haigutades korraks sügab halli lokkis pead
ja nurga taha keerab, tiivasuled kahus.

Liugu laseb hämaratel lumepuiesteedel -
pehmelt sääri silitamas karupükste lõng.
Ninas mandariinide ja piparkoogi hõng,
kihistades sinavasse lumehange veereb.

Ref.
Ja kui on käes üks päev, mis jälle jagub,
oma pihust puhub õhku väikse hea.
Haigutades korraks sügab pruuni lokkis pead
ja nurga taha keerab, tiivasuled kahus.