lilleta tüdruk sosistamas saladust
maja ees õitsevale pärnale:
tahan olla auk... imalatel veiniõhtutel kell kaheksa
käed vastu krobelist koort
kui vanaema põske
lohutust lootmas
Mees ja ta koer kõndisid udusse,
kuid ma jõudsin neile järele.
Koer uuris märgjahedat muru
ja ma märkasin muinasjuttu:
udu keerdumas ümber puude
ja ühe murdunud märja oksa
ja surnud lillede heleda naeru
ja rannale loksuvate lainete.
Kuid koer suri ja ma ei teadnud,
sest olin ju kõigest mööduja.
Oleksin võinud ju minna ja päästa,
kuid see polnud minu muinasjutt...
kumiseva kamina hubasuses
moosipurgi peegelduse lapsed
naine kes armastav hell
rutiine rahulolu
positsioon kindel
ebakindel
ära linnakära võtab vastu
vastu võetud tagasi hotelli
vestibüüli mis lõpmata ja ere
läbi viinauimaste baaride
baaripukkide
kus sääred siredad ja pringid kehad
(mis rasedusest rikkumata)
hommik toas mis võõras
veel kord üle äkki eile unus
kukub päev lauaservalt
ja ära
